Automaatsete e-postifiltrite tõttu ei jõua kõik kirjad kohale. Kui lisate meie domeeniaadressi teie poolt heakskiidetud saatjate nimekirja (Valgesse nimekirja lisamine ehk Whitelisting) tagate, et saatja kirjad ei satuks rämpsposti. Valgesse nimekirja lisamine pole keeruline ja võtab juhiste järgi tehes kõigest mõne minuti. Allpool leiate juhendid erinevatele e-posti teenusepakkujatele. Selleks, et meid nimekirja kanda, võite järgida allpool toodud juhiseid või võtta ühendust oma võrguadministraatori ja/või IT-toega ning paluda, et meie domeenist (@genorama.com) saabuvad e-kirjad kantaks valgesse nimekirja.

E-kirjade kandmine valgesse nimekirja

• Outlookis Vali aken “Home” või “Kodu” Vali Rämpspost (Junk) –> Rämpsposti seaded (Junk Email Options) Rämpsposti seadetes leia Turvaliste Saatjate lahter ning vajuta “Lisa”. Inglise keeles “Junk Email Options” ja “Safe Senders”, seejärel vajutada “Add”. Lisa aadress või domeen reale kirjuta kas @genorama.com või genorama.com. Seejärel vajuta OK, et salvestada.
• Outlooki mobiilirakenduses Ava rakendus. Vajuta kirjale mida soovid nimekirja lisada. Vajuta kolmele täpile üleval nurgas. Vajuta “Liiguta fookuses kausta” (“Move to focused folder”) Kui uus aken avaneb, siis vali “Liiguta see ning kõik tulevased kirjad”.
• Gmailis Gmailis nimekirja kandmine käib kiirelt läbi nende veebilehe: Vajuta seadete nupule (Ekraani üleval paremas nurgas), seejärel vali “Seaded” tekkivast menüüst. Leia lahter “Filtreeritud ja blokeeritud aadressid” (“Filtered and Blocked Addresses”) Vali “Loo uus filter” ning lisa emailid või domeenid mida soovid valgesse nimekirja lisada. Et meie kirjad teieni jõuaksid, siis lisage ainult domeen ehk “@genorama.com” Vali “Loo filter” et kinnitada uus filter, seejärel valige linnuke “Ära suuna rämpsposti”.
• Gmaili mobiilirakenduses Ava Gmaili rakendus. Leia ja ava rämpsposti kaust. Vali meie saadetud e-kiri. Vali “Määra mitte rämpspostiks”. Nüüd jõuavad saatja kirjad teie postkasti.
• Hotmailis Sisene enda Hotmaili kasutajasse, vajuta seadete ikoonile paremal üleval ääres, vali “Rohkem meilide seadeid” (“More Mail Settings”) Vali “Turvalised ja blokeeritud saatjad” Vali “Turvalised saatjad” Et kõik meie kirjad jõuaksid Teieni lisa nimekirja “@genorama.com” vajutades nupule “Lisa”. Genorama e-posti aadressidelt saabuvad kirjad ei satu enam rämpsposti.

Sugulustestid võimaldavad lisaks isaduse tuvastamisele kindlaks teha ka teisi bioloogilisi sugulussidemeid, muuhulgas õdede-vendade või vanavanemate tuvastamist. Sugulustestid põhinevad uuritavate isikute alleeli väärtuste ja populatsioonis esinevate alleelide sageduste matemaatilisel võrdlusel.

Isaduse tuvastamisel on testimise osapoolteks oletatav isa ja laps(ed). Üldjuhul pärib laps oma vanematelt igas DNA lookuses kaks alleeli, ühe emalt ja teise isalt, mistõttu isaduse või emaduse kinnitamiseks peavad lapsel ja vanemal olema igas uuritud lookuses üks ühine alleel. Ema proovi kaasamine isaduse testimisel võib oluliselt muuta isaduse tõenäosust, sest on võimalik teha kindlaks need DNA alleelid, mis kohustuslikult on isalt päritud. Ema proovi kaasamata on teadusuuringutes näidatud suuremal määral nö valepositiivseid isadushinnanguid. Sellisel juhul lapse ja testitud meesisiku ühised alleelid ei pruugi tegelikult olla päritud konkreetselt testitud mehelt, vaid pärineda tegelikult emalt, mistõttu bioloogiliselt isalt päritud alleel ei pruugigi konkreetsel mehel esineda ja bioloogiliselt ei ole testitud mees lapse isa.

Isaduse testimise käigus võrreldakse omavahel oletatava isa ja lapse alleele kindlates DNA piirkondades. Testi tulemuseks on isaduse välistamine või kinnitamine. Kinnitav tulemus näitab vähemalt 99,99% tõenäosusega, et tegemist on lapse bioloogilise isaga. Välistava tulemuse puhul saab 100% tõenäosusega väita, et bioloogiline isadus on välistatud. Testi tulemused ei ole kasutatavad kohtumenetluses proovivõtu kontrollimatuse tõttu, välja arvatud juhul kui kõik testitavad annavad proovid samaaegselt kohapeal ja nende isikud tuvastatakse isikut tõendava dokumendi abil.

Teadusuuringutega on näidatud, et sugurakkude DNAs võivad tekkida muutused (mutatsioonid), mis päranduvad järglastele. Sugulustestide osas tähendab see seda, et määratavad alleelid võivad pikeneda või lüheneda ehk arvuline väärtus, mida näitame raportis lookuse järel muutub. Mutatsioonide esinemise sagedus varieerub DNA eri piirkondades ja on tuvastamisel kasutatavate lookuste korral alla 1% (näiteks TH01 lookuse mutatsioonisagedus meesliinis on 0,009%, D3S1358 lookuse mutatsioonisagedus on 0,13%, D18S51 lookuse mutatsioonisagedus on 0,22% ja FGA lookuse mutatsioonisagedus on 0,32%). See tähendab, et seemnerakkude tekkimisel võivad juhuslikult toimuda DNA-s muutused, mille tulemuseks ei ole isal ja lapsel ühist alleeli konkreetses DNA lookuses.