Põsekaape kogumispulga kasutamine

Mida teha, kui meie kirjad ei jõua Teieni

Automaatsete e-postifiltrite tõttu ei jõua kõik kirjad kohale. Kui lisate meie domeeniaadressi teie poolt heakskiidetud saatjate nimekirja (Valgesse nimekirja lisamine ehk Whitelisting) tagate, et saatja kirjad ei satuks rämpsposti. Valgesse nimekirja lisamine pole keeruline ja võtab juhiste järgi tehes kõigest mõne minuti. Allpool leiate juhendid erinevatele e-posti teenusepakkujatele. Selleks, et meid nimekirja kanda, võite järgida allpool toodud juhiseid või võtta ühendust oma võrguadministraatori ja/või IT-toega ning paluda, et meie domeenist (@genorama.com) saabuvad e-kirjad kantaks valgesse nimekirja.

E-kirjade kandmine valgesse nimekirja

  • Outlookis Vali aken “Home” või “Kodu” Vali Rämpspost (Junk) –> Rämpsposti seaded (Junk Email Options) Rämpsposti seadetes leia Turvaliste Saatjate lahter ning vajuta “Lisa”. Inglise keeles “Junk Email Options” ja “Safe Senders”, seejärel vajutada “Add”. Lisa aadress või domeen reale kirjuta kas @genorama.com või genorama.com. Seejärel vajuta OK, et salvestada.
  • Outlooki mobiilirakenduses Ava rakendus. Vajuta kirjale mida soovid nimekirja lisada. Vajuta kolmele täpile üleval nurgas. Vajuta “Liiguta fookuses kausta” (“Move to focused folder”) Kui uus aken avaneb, siis vali “Liiguta see ning kõik tulevased kirjad”.
  • Gmailis Gmailis nimekirja kandmine käib kiirelt läbi nende veebilehe: Vajuta seadete nupule (Ekraani üleval paremas nurgas), seejärel vali “Seaded” tekkivast menüüst. Leia lahter “Filtreeritud ja blokeeritud aadressid” (“Filtered and Blocked Addresses”) Vali “Loo uus filter” ning lisa emailid või domeenid mida soovid valgesse nimekirja lisada. Et meie kirjad teieni jõuaksid, siis lisage ainult domeen ehk “@genorama.com” Vali “Loo filter” et kinnitada uus filter, seejärel valige linnuke “Ära suuna rämpsposti”.
  • Gmaili mobiilirakenduses Ava Gmaili rakendus. Leia ja ava rämpsposti kaust. Vali meie saadetud e-kiri. Vali “Määra mitte rämpspostiks”. Nüüd jõuavad saatja kirjad teie postkasti.
  • Hotmailis Sisene enda Hotmaili kasutajasse, vajuta seadete ikoonile paremal üleval ääres, vali “Rohkem meilide seadeid” (“More Mail Settings”) Vali “Turvalised ja blokeeritud saatjad” Vali “Turvalised saatjad” Et kõik meie kirjad jõuaksid Teieni lisa nimekirja “@genorama.com” vajutades nupule “Lisa”. Genorama e-posti aadressidelt saabuvad kirjad ei satu enam rämpsposti.
Sugulustestid

Isaduse tuvastamisel testitakse lapselt (lastelt) ja oletatavalt isalt võetud proove. Laps pärib oma vanematelt iga kromosoomipaari DNA lookuses kaks alleeli, ühe emalt ja teise isalt. Seetõttu peab isaduse või emaduse kinnitamiseks olema lapsel ja vanemal igas uuritud lookuses üks ühine alleel.

Sugulustestid võimaldavad lisaks isaduse tuvastamisele kindlaks teha ka teisi bioloogilisi sugulussidemeid, muuhulgas õdede-vendade või vanavanemate tuvastamist. Sugulustestid põhinevad uuritavatel isikutel esinevate alleelide võrdlemisel ja nende alleelide populatsioonis esinevate sageduste kasutamisel tõenäosuse hindamiseks.

Kuidas isadustesti tulemust tõlgendada?

Isaduse testimise käigus võrreldakse omavahel oletatava isa ja lapse alleele kindlates DNA piirkondades. Testi tulemuseks on isaduse välistamine või kinnitamine. Kinnitav tulemus näitab vähemalt 99,9% tõenäosusega, et tegemist on lapse bioloogilise isaga. Välistava tulemuse puhul saab 100% tõenäosusega väita, et bioloogiline isadus on välistatud.

Mida tähendab DNA lookus, alleel ja mutatsioon?
  • DNA lookus – Kindlaks määratud ja kokku lepitud lõik DNA molekulist  või kromosoomist (DNA piirkond), nii-öelda aadress.
  • Alleel – Erinev (alternatiivne) DNA järjestuse versioon kromosoomi kindlas lookuses. Isikute ja suguluse tuvastamise kontekstis tähistab üldiselt erineva pikkusega numbriliselt tähistatavat DNA lühikese kordusjärjestuse fragmenti, mis välistes tunnustes ei avaldu. Iga lookuse korral päritaks üks alleel emalt ja teine isalt.
  • Mutatsioon – mistahes muutus DNA järjestuses, mille tulemusena võib tekkida uus alleel. Mutatsioonide esinemissagedus sõltub DNA piirkondadest – mõnes DNA piirkonnas esineb sagedamini, mõnes DNA piirkonnas harvem. Mutatsioonide tõttu võib lapse ja tema bioloogiliste vanemate alleelides olla erinevus.
  • DNA kodeerivad järjestused – Piirkonnad, mis otseselt vastutavad erinevate valkude tootmise eest organismis. Moodustavad 1-2% inimese DNAst.
  • DNA mittekodeerivad järjestused – Täidavad mitmesuguseid regulatoorseid, struktuurilisi ja teisi funktsioone, kuid ei kodeeri valke. Moodustavad ca 98-99% inimese DNAst.
  • Fenotüüp – Organismi nähtavad füüsilised või biokeemilised omadused (nt silmavärv), mis on määratud tema geneetilise ülesehituse (kodeerivad alad) ning teda ümbritsevate keskkonnategurite poolt.

Erinevused alleelides võivad tekkida mutatsioonide tulemusena, mis on DNA järjestuse muutused. Kui mutatsioon toimub, võib see luua uue alleeli. Seega on alleelid sisuliselt DNA variandid, mis aitavad kaasa geneetilisele mitmekesisusele ning inimeste erinevustele populatsioonis.

Isadustesti seisukohalt on oluline mõista, miks on tarvis kaasata testimisse ka ema proov. Seda seetõttu, et see võimaldab kindlaks teha kas isadustestis kasutatavates alleelides esineb mutatsioone, mis võivad mõjutada testi tulemust ning teada saada millised alleelid on laps pärinud emalt ja millised isalt.

Mida tähendab isadustesti tulemustes „ühiste alleelidega lookuseid 17/18“?

Teadusuuringutega on näidatud, et sugurakkude DNAs võivad tekkida muutused (mutatsioonid), mis päranduvad järglastele. See tähendab, et seemnerakkude tekkimisel võivad juhuslikult toimuda DNA-s muutused, mille tulemuseks ei ole isal ja lapsel ühist alleeli konkreetses DNA lookuses (piirkonnas). Mutatsioonide esinemise sagedus varieerub DNA eri piirkondades ja on tuvastamisel kasutatavate lookuste korral alla 1%, kuid siiski võib tekkida nendel 1% kordadest olukord kus nt ühe DNA piirkonna muutuse tõttu ei ole isa ja lapse DNA lookustes (uuritavates piirkondades) kõik DNA variandid (alleelid) samasugused.

Kas isadustesti saab läbi viia ilma ema proovita?

Ema proovi kaasamine isaduse testimisel annab kindlama tulemuse, sest sellisel juhul on võimalik teha kindlaks need DNA alleelid, mis on just isalt päritud. Ema DNA proovi kaasamine on soovitatav, kuid mitte kohustuslik.

Kuidas tõlgendada sugulustestide (vanavanemate ja õdede-vendade vahelisi) tulemusi?

Sugulustestide puhul võrreldakse testitavate isikute alleele kindlates DNA piirkondades ning testi tulemuseks antakse tõenäosuslik vastus püstitatud küsimusele võimaliku sugulusastme kohta. Mida suurem on protsent, seda suurem on tõenäosus, et küsitud sugulus pigem esineb. Mida väiksem, seda suurem on tõenäosus, et küsitud sugulus pigem ei esine.

Sugulustestide arvutused põhinevad geneetikast tulenevatel statistilistel hinnangutel, mistõttu ei pruugi sugulustesti tulemused anda alati üheselt selgeid vastuseid. Meil ei ole võimalik otsustada, kas kokku langevad alleelid näitavad sugulust või on tegemist bioloogilise pärandumise juhuslikkusega.

Kas tulemused on kohtu poolt aktsepteeritavad?

Testi tulemused ei ole kasutatavad kohtumenetluses proovivõtu kontrollimatuse tõttu, välja arvatud juhul kui kõik testitavad annavad proovid samaaegselt kohapeal Genorama laboris ja nende isikusamasus tuvastatakse isikut tõendava dokumendi abil.

Kaua läheb aega tulemuste kätte saamisega?

Tulemuste väljastamise eeldatav aeg peale laborisse jõudmist on keskmiselt 5-10 tööpäeva.